Sobilik on selle lehekülje avamist tähistada kõige olulisema teema käsitlusega, mis meid inimestena elus saadab. Kuna Printsess Lualoke Teise Ise tegemised tõstatavad paju küsimusi, siis püüan ühte neist ennetada, sest siis on palju lihtsam mõista juba järgnevat.

Igal asjal on alati oma aeg ja see on reegel, mis peab paika. Unenägijana, käies mööda südamega rada, on Jõud minu teele ja nägemistesse pannud inimesi, millel on alati oma kindel eesmärk. Isegi siis, kui põhjus minu jaoks alguses hoomamatuks jääb, siis tean, et varem või hiljem selgub põhjus, miks kohtumine on aset leidnud.

Iga inimene jätab sinusse jälje, mõni suurema, mõni väiksema. Samamoodi jätad sina oma jälgi nendesse, kellega selles reaalsuses eluteel kohtud. Kõik teadvused on teel oma terviku suunas, täiuslikkuse poole. Tervik-terve, täis, kui miski, mis on saavutanud oma vormi ja kuju, saanud täiuslikuks, annab väga ühese mõiste selle teekonna eesmärgile, kus hingeteadvused liiguvad terveks saamise poole. Vanas kõnepruugis oli see ka üheks saamine, veel vanemas keeles, muinasajal oli ühel ehk esimesel nimetus ODIN, mis vene keeles on üks.

Nii võib lõputult jätkata sõnade mänguga ja seda sõnade mängu pööramist ja tagurpidi lugemist tuleb ikka ja jälle ette, sest minu kohtumised Kosmilise Jõuga erinevatel tasanditel on tihtipeale olnud just sellises vormis.

Päris palju aega minu elus möödub selle peale, kus lahkan on sisemises dialoogis või mõne teise enda sarnasega neid olnud asju, neist tekkinud arusaamu, mõtteid ja filosoofiat, mida sõnumid endas kannavad.

Ühes unenägemises, kui mul oli taotlus saada aru, mõista ja tunda, mis tähendab tingimusteta armastus (kuna see on raamatu struktuuri üks osadest), juhtis Kosmiline Teadvus minu tähelepanu sellele, kuidas hingeteadvused väljendavad ennast füüsilises kehastuses. Vaatluse all oli väga suuremõtteline väljend, mida suurem hulk Maal elavaid inimesi on kasutanud või kasutavad. Fraasiks oli: ”Ma armastan Sind!”

Kosmiline Teadvus juhtis mu tähelepanu asjaolule, et tingimusteta armastuses ei saa olla esikohal “MA”, sest see on väga vales positsioonis öelduga ja seletas lahti, et Hingeteadvus, kes ennast nii väljendab, tõstab nii öeldes (NB! Sõnal on Jõud) esikohale iseenda MINA, kes armastab kedagi, ehk SIND! Päris kole tegelikult, kui seda niimoodi lahata. Selle asemel, et väljendada tingimusteta armastust, tõstame me iseenda enesetähtsuse kõige esimeseks…. ja siis tuleb endalt küsida, et kuhu kadus armastus….?

Kosmiline teadvus õnneks ka ütles, kuidas peaks seda tegelikult väljendama, et sõna ja selle mõte harmoneeruks jõuga, mis selle ütlusega kaasas käib.

”Sa oled armastus!”

Ja nii lihtne see on, sest kui sinus on tingimusteta armastus, ei ole esikohal kunagi Sina ise, vaid Tema, kes on selle sõnumi ja tunde saaja.

Ka selle raamatu paljud jutud on sündinud kahe maailma piiril, osad erinevates reaalsustes ja osad on otseselt sisse põimitud enda läbielamistest. Tegelikult kõik see on enda läbielatud Universumi sosin ja puudutus, mis leidnud oma teekonna selles reaalsuses sõnas ja vormis just sellisel kujul.

Head rännaku algust!