{"id":482,"date":"2022-10-03T19:43:28","date_gmt":"2022-10-03T16:43:28","guid":{"rendered":"https:\/\/printsesslualoke.wordpress.com\/?p=482"},"modified":"2025-02-16T19:37:05","modified_gmt":"2025-02-16T19:37:05","slug":"valguse-varava-ees","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/2022\/10\/03\/valguse-varava-ees\/","title":{"rendered":"VALGUSE V\u00c4RAVA EES…<\/strong>"},"content":{"rendered":"\n

<\/p>\n\n\n\n

11.12.2012 unen\u00e4gemine<\/p>\n\n\n\n

Meie kodu oli v\u00e4ikese m\u00e4e jalamil ja suuretoa p\u00f5rand oli tehtud nagu lihvitud kristallist v\u00f5i l\u00e4ikivast kivist. See oli v\u00e4ga majesteetlik. Alguses ei saanud ma aru, mis teeb selle maja, ruumi nii suursuguseks? Aga see selgus hetke jooksul, kui abikaasa hakkas mulle r\u00e4\u00e4kima, et aeg on muretseda endale p\u00e4rismaalaste keskel suured maavaldused, kus oleks piisavalt toorainet, et hakata tootma looduslikku kummi, mis t\u00e4hendas omakorda, et mul oli aeg asjad kokku kraapida ja hakata valmistuma reisiks.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5usin tasapisi k\u00f5rgemale ja n\u00e4gin, et maja milles elasime oli suur haakrist ja see keskmine osa oli selle s\u00fcdamik, millest k\u00f5ik muud osad v\u00e4lja hargnesid.<\/p>\n\n\n\n

Minu ette rullus lahti hiiglaslik maakaart, mis oli nagu 20 km k\u00f5rguselt vaadatuna pisidetailide poolest peensusteni paigas. See kaart elas, ehk tunnistasin, et tegelikult oli see elav maa.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5tsin taskust \u00fche vidina, millega juba vanad Odini pojad viskasid \u00f5nne, et n\u00e4ha kuhu suunas tuul nad viima peab. Minu vidin lendas suurte m\u00e4gede suunas, aasia poole.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ksin oma pilguga j\u00e4rgi, kui minu ette k\u00f5rgus m\u00e4emassiiv, nagu kardinad. Kuulsin ennast \u00fctlemas, et olemegi j\u00f5udnud maailma kaardina juurde Himaalajasse.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4kki kukkus vidin alla ja ma m\u00f5istsin, et selle taga on kohalikud p\u00e4rismaalased, ilmselt vibude v\u00f5i muude arhailiste s\u00f5jariistadega, ootamas s\u00f5bralikke koloniste.<\/p>\n\n\n\n

Hetke p\u00e4rast asusin teele. Minu tee viis mind \u00fcle suurte platoode, kivik\u00f5rbe ja kuristiku kaldarada m\u00f6\u00f6da suurte j\u00f5gede \u00e4\u00e4res. Teekonnal m\u00f6\u00f6dusin ma oma vennast, kes samuti oli sinnapoole teel. K\u00fcsisin ta k\u00e4est roomajate kohta ja ta juhtis t\u00e4helepanu Noolmadude peale, kes stepirohus vilkalt sagisid. Samas olid nad nagu j\u00e4\u00e4 all. Vaatasin 360 kraadi \u00fcle maa ja panin t\u00e4hele, et see koht oli v\u00e4ga eriline ja rikas oma looduvarade poolest. Minu ees kivide vahel lendas \u00fcks soolakala, kelle p\u00fc\u00fcdsin kinni. Soolakala oli nagu vobla, valmis kohe s\u00f6\u00f6miseks. Siis vedeles maas hulga juustu suurte kangidena, mis kasvasid nagu m\u00e4gikristallid. Ma ei v\u00f5tnud sealt midagi kaasa ja teekond j\u00e4tkus, kuni j\u00f5udsin suure kaljuni, mis t\u00f5kestas mu tee.<\/p>\n\n\n\n

Olin j\u00f5udnud sihtpunkti ja n\u00fc\u00fcd saabus t\u00f5ehetke. Vaatasin seda v\u00f5imsat kaljut, seda lootos\u00f5ielehe kujulist massiivset ust ja \u00e4kki hakkas r\u00e4\u00e4kima h\u00e4\u00e4l: \u201eSa arvasid, et oma viimase r\u00e4nnaku teed sa Sonora k\u00f5rbes olevates m\u00e4gedes. See teekond sinna oli m\u00f5eldud sul l\u00e4bimiseks unen\u00e4gemises \u00fche osana, aga tegelik sihtpunkt, see kuhu sa oled juba lapsena otsinud teed on siin, Shambala uksel\u00e4vel. Sa oled kohanud oma teel m\u00f5\u00f5khambulisi tiigreid, puumasid, erinevaid eluvorme, kelle olemus elus jaguneb mitmete dimensioonide vahel. Kas oled valmis l\u00f5petama oma tee?\u201c<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ksin kaljule l\u00e4hemale ja nagu selgus oli koos minuga ka kaaslane. Ma ei vaadanud ta poole, aga ta oli minu selja taga. Samal hetkel tulid p\u00e4rismaalased kaitsma oma p\u00fcha kohta, sissetungijate eest. T\u00f5stsin k\u00e4e ja \u00fctlesin, k\u00f5laval ilusas eesti keeles, et tulin siis, et avada uks ja esitada neile paar k\u00fcsimust, millele tahan ka vastust.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rismaalased olid minu suhtes aupaklikud, kuid kaaslase suhtes mitte, aga nad ei puutunud ka teda.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ksin ukseni ja tabasin ennast m\u00f5ttelt, et olen nagu K\u00e4\u00e4bik lohe Smaugi salajase kaljukoopa n\u00e4htamatuukse ees. Uks ise oli k\u00f5rgusega 5 meetrit ja laius kuksil 1,4 meetrit. Vasakul poolele oli kolm s\u00fcmbolit. K\u00f5ige \u00fclemine oli mulle senitundmatu kristall, sinakas, punakas, valge segu ja need kasvasid v\u00e4lja suukujulisest avast. Selle all oli kaks peopesa kohta ja veel s\u00fcmbolid, mis t\u00e4hendasid, et sa pead tegema nii\u2026.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4l r\u00e4\u00e4gib, et ainult need, kes saavad aru sellest s\u00f5numist p\u00e4\u00e4sevad sisse. Ma panin kaks k\u00e4tt kokku ja moodustasin s\u00f5rmedega mudra ja kummardasin \u00fche s\u00fcmboli poole. Siis panin kaks peopesa, enne vasaku k\u00e4e ja siis parema k\u00e4e t\u00e4pselt kaljul olevate peopesadega \u00fchte ja samal ajal liikusin kehaga nii, et \u00fclakeha ja alakeha moodustasid 90 kraadise nurga ja see v\u00f5rdus s\u00fcgava kummardusega Sahambala ees. Kuumardust tuli teha kolm korda ja seda m\u00f5ttes l\u00e4bi peopesade. N\u00fc\u00fcd oli viimane osa, kus pidin saatma l\u00e4bi oma peopesade \u00f5ige m\u00e4rgi, maailma k\u00f5ige v\u00f5imsama elemendi v\u00f5tmes. Tegin ka seda ja n\u00fc\u00fcd k\u00e4is suur raksatus. Tekkis tunne, et maav\u00e4rin algab ja m\u00e4gi liigub oma kohapealt \u00e4ra. P\u00e4rismaalased ja mu kaaslane jooksid hirmunult kaugemale, mina aga astusin ukse eest k\u00f5rvale paremale poole, kus oli suur hulk karusnahku ja muid ohvriande p\u00fchale m\u00e4ele. Tekkis selline \u00fclemeelik huvi m\u00e4ngida peitust ja pugesin karusnahkade vahele ning v\u00f5tsin enda n\u00e4o varjamiseks musta naiste miniseeliku ette.<\/p>\n\n\n\n

Samal hetkel tuli ukseavast j\u00f5ud ja minu juurde jooksis \u00fcks v\u00e4ga kena tiibetlase v\u00e4limusega t\u00fctarlaps 15-20 aasta vahel, kellega suhtlesime m\u00f5tete abil. Sain aru, et pean sealt v\u00e4lja tulema, sest on juhtunud \u00f5nnetus. Tulin ukse ette ja h\u00fc\u00fcdsin k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega, minu nimi on Leonhard, tulin siia selleks, et k\u00fcsida, mis saab nendest hingedest, kes saabuva maailmal\u00f5pu p\u00e4rast on h\u00e4vimisohus, kuidas leida neile pelgupaik?<\/p>\n\n\n\n

Minuni j\u00f5udis vastuseks tugev m\u00f5ttelaine, et kes iganes siit uksest sisse astub, peab olema valmis loobuma k\u00f5igest, mis seotud tavalise maailmaga. Tema jaoks l\u00f5ppeb rada just siin ja ta neelatakse valgusesse. Me ootame sind, tule edasi. Minu silmade eest jooksis l\u00e4bi elu, lapsed ja teadmine, et neid enam kunagi selles reaalsuses ei kohta.<\/p>\n\n\n\n

\u00dctlesin uuesti, et tulin siia, et r\u00e4\u00e4kida l\u00e4bi, kuidas kaitsta neid hingi, kes pole m\u00e4\u00e4ratud h\u00e4vimisele. Ja teine k\u00fcsimus-soov, millele tahan vastust ja lahendust on\u2026.<\/p>\n\n\n\n

Samal hetkel kuulsin p\u00e4rismaalaste kisa ja vaatasin selja taha, minu kaaslane oli v\u00f5tnud p\u00fchalt m\u00e4elt, kui uks avanes, kaks v\u00e4\u00e4rteset, t\u00f5estuseks Shambala olemasolust. See oli aga suurim kuritegu ja teda haavati. Astusin kiirelt kaljude pealt alla tema juurde, k\u00fckitasin ja minu ees maas oli niru v\u00e4limusega hundikoera\/koioti sarnane olevus (see oli mu kaasalne). Tema sees oli 7 sukavarda suurust noolt, mille tagumised otsad olid kummaliselt v\u00e4\u00e4ndus, justkui Wodoo n\u00f5iapiigid. P\u00e4rismaalased tulid vihaselt meie poole, karjudes, et vargad tuleb surnuks pista. Tegin oma parema k\u00e4ega, kaare liigutuse ja nad l\u00fckati ohutusse kaugusesse. H\u00fc\u00fcdsin neile, et te metslastest koerad, see kaaslane ei teinud seda varguse eesm\u00e4rgil, see on erinevate kultuuride erip\u00e4ra\u2026ta ei teadnud teie reegleid.<\/p>\n\n\n\n

Mu silmist pudenesid suured p\u00e4rlite sarnased pisarad, mis kukkusid aegluubis parema k\u00e4e peale, millega v\u00f5tsin \u00fckshaaval nooli tema kehast v\u00e4lja. Hakkasin neid v\u00f5tma rindkerest ja l\u00f5petasin jalaga. Terve vasakpool oli neid t\u00e4is. Kokku 7 t\u00fckki. Mu kaaslane veel elas, hingas ja \u00e4kki mulle meenus, kohtumine Sonora k\u00f5rbes Mescalitoga, kes tutvustas mulle stiihiaid, kes andis mulle kingid ja p\u00e4ras vett tuli m\u00e4gedest Koiott, kelle m\u00e4rk oli poolkuu ja kes k\u00e4sti hoida l\u00e4hedal aga samas mitte lubada sisemisse ringi, kuna tema meel on muutlik. Sain aru, et selleks, et saada 5 stiihiat, milleks on eeter, pidin ma kolmnurgana kasutama kaaslase abi\u2026aga tema surm polnud selle saamise hinnaks.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4l m\u00e4e seest \u00fctles, et pean tulema. T\u00f5usin p\u00fcsti, sirutasin oma vanad k\u00e4ed v\u00e4lja, suunasin nad ukse suunas ja \u00fctlesin, et oma teisele k\u00fcsimusele tahan ma vastust n\u00fc\u00fcd\u2026.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4l m\u00e4e seest r\u00e4\u00e4kis samas teistega, kes tema \u00fcmber olid ja t\u00f5desid, et just sellise suhtumisega inimesi nad ootavad oma keskele, kelle jaoks t\u00f5otatud maa v\u00e4ravad on lahti, aga kes loobuvad s\u00f5pruse nimel oma elu ohverdades valikust.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fckitasin oma kaasalase juurde, panin talle k\u00e4e peale ja teadsin, et minu viimane soov t\u00e4idetakse, kohe tuleb m\u00e4e seest v\u00e4lja j\u00f5ud, kes juhib elu, parandab tema hingehaavad. Tema ainuke viga oli selles, et ta ei suutnud loobuda asjadest, mis j\u00e4id siia maailma. See polnud tema s\u00fc\u00fc.<\/p>\n\n\n\n

Tundsin, kuidas ma kerkin \u00fclespoole nii nagu iga teises maailmas k\u00e4imisega, kui tagasi tulla. Minu sees oli teadmine ja lahendus 2009 aastal saadud \u00fclesandele. Sain aru, et vabaduse valgusesse saavutab l\u00e4bi loobumise ohverdades vajadusel ka oma valikud.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4rkasin, kell oli 03.29<\/p>\n\n\n\n

<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

11.12.2012 unen\u00e4gemine Meie kodu oli v\u00e4ikese m\u00e4e jalamil ja suuretoa p\u00f5rand oli tehtud nagu lihvitud kristallist v\u00f5i l\u00e4ikivast kivist. See oli v\u00e4ga majesteetlik. Alguses ei saanud ma aru, mis teeb selle maja, ruumi nii suursuguseks? Aga see selgus hetke jooksul, kui abikaasa hakkas mulle r\u00e4\u00e4kima, et aeg on muretseda endale p\u00e4rismaalaste keskel suured maavaldused, kus […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[69],"tags":[],"class_list":["post-482","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teise-ise-teadvus"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/482","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=482"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/482\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":730,"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/482\/revisions\/730"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=482"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=482"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/unerandur.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=482"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}