Nii nagu vett on võimalik kasutada reisimiseks ületamaks merd, on teadvust võimalik kasutada ületamaks piire maailmade vahel.

Võimalik, et teadlased kunagi avastavad, et meie jaoks SUUR TÜHJUS “musta aine” näol kosmilisest kõiksusest on seotud otseselt teadvus tumeda merega ja see tume aine on samasugune teadvuse osa, aga mitte piiratud kehaga, vaid ruumiga, lõpmatu ruumiga meie jaoks.

Selleks, et näha vahest suurt pilti on vaja ühendada taotluses oma teadvus energiakehaga. Selleks tuleb meelde jätta, et ärgates oma unenäos, ütled sa: ” Ühendan oma ajatu teadvuse energiakehaga!”

Selle fraasi harjutamiseks peaks maiselt samal ajal kui seda öelda sõna viimasel fraasil lükkama oma keele suu lakke, rõhutamaks Jõudu. Seda peab tegema samasuguse tundega, nagu paneks kogu oma jõu kokku, et tõsta maast üks väga raske kivi ja panna see teise kohta.

Olen seda fraasi ja keele lükkamist suu lakke teinud mitmeid kordi unenägemises ja sellel on olnud meeletu tõukejõud, mis lahustab sind kaugetesse maailmadesse.

Kõik mida sa unenägemises läbi elad, ei pea alati kirjutama sõna-sõnalt vaid sa võid võtta teekonnal nähtud tegelased ja toimunu ning kirjutad need üles kaudselt, läbi metafooride. Kui vaja paned majad lendama, kui vaja teed tigudest dinosaurused. Ühel hetkel, kui sa neid uuesti loed, avastad, et mäletad iga kogetud sündmust täpselt nii  nagu see oli, hoolimata sellest, et tekst on sinu poolt üles tähendatud teistmoodi. Väga paljud pühakirjad ja iidsete aegade ülestähendamised on samuti kirjutatud samas võtmes, sest meie teadvus jaoks on millegipärast oluline nn sõnade ja visuaalide polsterdus tõelise sündmuse ümber.

Olen tihti mõelnud selle peale, miks Tõde on Universumis  nii lihtne ja loogiline, aga miks siin maailmas muutub ta käänuliseks ja keeruliseks?  Ühele hetkel ütles mu teine ise vastuseks selle küsimuse peale:

„ Maailm on olemas inimesed, kes usuvad ja kes teavad. Ühed usuvad seda, milles pole tõde, pidades seda lõplikuks , teiste jaoks on usk ülim teadmine ja TÕDE, mis piiritu nagu Sinu teadvus. Need, kes usuvad tõde, aga ei tea seda, ekslevad iseenda „väikeses minas“. Need kes ei usu, vaid teavad, nende  jaoks on kõik üks tervik! Ühes tervikus on võimalik hoomata lõpmatu hulk väikeseid minasid…seigelda nende teadvuste teadlikkuses. Ühte tervikut saab väikesteks osadeks jagada ainult väikene MINA, sest ta ümbritseb ennast usuga paljudest väikestest tõdedest.  Sinu keha koosneb miljonitest väikestest minadest, aga keha piires oled sa üks tervik…nii nagu universum koosneb lõpmatust hulgast teadvustest, on nad universumi piiridest võetuna üks tervik!

Taevaselt põrgulikud koerad
haukusid põrgus, jumalikul häälel
Põrgulikult taevalikud kassid mjäugusid
taevas, põrguliku inglite kisakoorina.

Taevaselt põrgulike koerte hinged
Olid tehtud kuuma raua moodi  kõrvetavast tulest
Põrgulikult taevaste kasside südamed
Olid tühjusesse raamitud ja täidetud õhust.

Taevaselt põrgulikud koerad olid neetud põrgusse
Igavesti, kui ülim Looja kätetöö-uluma õudu….
Põrgulikult ilusate taevased valged kassid olid lugupeetult
Asetatud kergete  sulgpilvede lossi-kõsisema armastust

Taevased põrgulikud koerad olid mu unes koos
Põrgulikult taevalike kassidega, kus nad moodustasid
Kõrgelt vaadates ühe terviku, väikese täpikese lõpmatus tühjuses..
Mis oli täidetud valgusega, mida oli näha siis, kui ületasid oma olemise piirid.