Enda teekonnal unenägijana olen korjanud taotluste varamusse erinevaid huvitavaid taotlusi, mida Teine Ise on öelnud läbi aegade.

Nii on teadvus mind viinud mesilase ellu, mudakookoni õõtsumisse, kotkana taevasse, universumi külje pealt vaatesse, pealt vaatesse ja läbi kõikide taevaste ka sinna lõppu, ehk algusesse.

Meie tõde on piiratud teadvuse teadlikkusega! Ja niimoodi teadvusena avastades erinevaid nägemise ja mõistmise aspekte laienevad piirid ja koos sellega ka teadmised maailmadest, suhestumisest ja Hingeteadvuse teekonnast.

Selle aasta kõige huvitavam taotlus on praeguseks hetkeks olnud järgmine: “Taotlen Buddha teadvuse kaudu Shiva ja Shakti vahelise tasakaalu valemit!” Näitasime seda visuaalselt ka viimases Unenägemise jututoas Uneallikal.

Samal hetkel hõljusin oma teadvuses Pärnu mnt kohale, kus kunagi asus Tallinna Piimakombinaat. Juhin tähelepanu unenägemise maailma poolt asukoha valikule ja märksõnale “Piimakombinaat”.

Elu on kombinaat…me oleme kõik ühed parajad kombinaadi kokku keevitatud detailid, mis selles elus saavad oma elujõu “Piimast” ja antud asukoha valik oli ka omamoodi Universumi huumor, kus anti siis piimaga edasi olulist infot.

Piimakombinaadi majal oli rõdu, mis nägi välja nagu Inkade Päikesevärav ja sellega samal kõrgusel olid kaks Buddha…mees ja naine. Kui mu teadvus osundas neile, siis sain aru, et tegu on Shiva ja Shaktiga ning oma nägemisega ma käisin siis kordamööda nende mõlema teadvuses ja siis liikusin jälle kõrval vaatesse, et mõista kõike nii sisemuse kui välispidise info järgi!

Shiva ja Shakti istusid üksteise vastas ja nende mõlemad käed olid naba kõrguselt peaaegu kokkupuutes ja nende näppude vahel oli väike “O”, nagu pallike kõrvalt vaates. Shiva alustas sissehingamist ja samal hetkel kerkisid tema käed üles ja liikusid südametšakara kõrgusele ja siis alla istmikuni ja siis jõudsid käed alguspunkti naba kõrgusele.

Samal hetkel Shakti hingas välja.

Minu teadvus nägi seda kordamööda nii Shiva kui Shakti pilgust ja siis ka küljepealt vaates. Teine Ise kirjeldas, et kui Shiva hingab sisse, siis Shakti hingab välja…tegelikult hingab Shiva sisse väljahingatavat Shaktit ja nii seguneb nende hingamise ja elujõu energia Shivas.

Nüüd oli kord Shakti käes, kes hakkas sisse hingama ja Shiva omakorda välja hingama ja nende mõlema käed liikusid üles Shakti südamekeskuseni, siis sealt alla istmikuni ja siis lõppes ühe sissehingamine ja teise väljahingamine uuesti naba kõrgusel olevas punktis.

Sama asi läks uuesti kordusele ja nüüd juhtis Teine Ise tähelepanu (kui olin oma vaates jälle kolmandas isikus kõrval), et Shiva ja Shakti hingamise kuldne jälg energias on nähtav külili pööratud number 8-kujulise moodustisena.

Teine Ise rääkis: “Niimoodi toimub hingeteadvuste enereetiline ühendus võrdsete suurustena, pole vahet kas üks on füüsiliselt suurem või teine väiksem ja kas Shiva hingab sisse 7 liitrit õhku ja Shakti välja 5 liitrit õhku, on see samaväärne, sest taotlus võrdsustab kõik samaväärseks. Vaata, nüüd, kui Shiva lõpetas sissehingamise ja Sahkti oma väljahingamise, on nad üksteise “Kooshinge” nullpunktis.”

Samal hetkel ütles Shiva Shaktile: “Sa oled armas!”

Kohe pärast seda jätkus vana liigutus ja kui Shakti tsükkel oli tagasi nullpunktis, ütles Shakti Shivale: “Sa oled tugev!”

Teine ise juhtis tähelepanu, et nii luuakse kooshinge, kus mõlemad osapooled annavad võrdsete suurustena “Kooshinge” taotlusega võrdse koguse energiat.

Järgmisel hetkel olin taas kõrvaltvaataja ja samal momendil, kui Shakti oli öelnud oma sõnad, muutus nende vahel olnud pall “O” pauhh! suuremaks neelates Shiva ja Shakti käed.

Nad jätkasid sissehingamist ja väljahingamist 8 võtmes ja ütlesid erinevaid asju ja igakord samaväärsete energiate ühinemisel läks Kooshinge pall suuremaks, kuni lõpuks olid nad üleni palliga kaetud.

Märkimisväärne oli see, et nende kahe hõljumise koha all oli aasiapärane aed, kus kasvasid lootosed.

Teine Ise seletas: “Kooshinge luuaksegi nii ühiste ja võrdsete suurustena ja see on 8. universumi kihi viimane tegemine, enne kui teadvused koos liiguvad 9. tasandile. See on kõrgeim energeetiline vorm, kus teadvused liituvad üheks, olles samas eraldi nemad ise”.

Füüsilises maailmas ei ole võimalik kahe hinge omavaheline sulandumine ja see on see tunne, kus sa vahest tunned, et tahaks oma kehast oma tundega väljuda ja minna teise vastas oleva teadvuse sisse, aga see jääb kõigest sooviks ja tundeks, sest mis pole võimalik, see pole võimalik.

Kooshing aga annab kahele teadvusele võimaluse areneda koos Buddha teadvuses ja samas ka saavutada siin maailmas ülim harmoonia nr 8 võtmes.

Unenägemisteni!

Kui minu elus on toimunud suured unenägemised, milles on sees võimsad sõnumid ja viited tulevikule, on oluline alati jätta meelde kõik emotsioonid, tunded, mõtted, isegi enda jalajälgede ja varjude kujud.

Saabudes tagasi võimsate emotsioonide saatel siia maailma ja kui sinu emotsionaalne pool on rahunenud ja sa suudad vaadata erapooletult oma unenägemist uuesti läbi tühjuse musta ruumi, märkad sa seda, mis enne jäi märkamata.

See on nagu sisemise vaikuse ja puhtuse rada, mida ma nimetasin tühjuse ruumis “Hinge puhtuse rajaks”, kus sinu sees toimuvad mõistmised on valmis muutusteks.

Kõik muutub pidevalt, kõik, millel on sees muutujad nii arvamuste, oletuste kui inimeste tegemiste näol.

Selleks, et mõista unenägemiste kaudu tulevat sõnumit, tuleb vahest seda pärast tagantjärgi mitu korda oma unes või tühjuse ruumis näha, et mõista kõiki detaile.

Nii võib saada selgeks, et Jõu tuules lipendav lapselik tuulelohe hambulise sabaga ei olegi mitte hambuline ja punane-sinine, vaid kaunis kosmiline madu, mis muutub Jõudu täis purjeks, kui oled läbinud oma sisemise nullpunkti, lõhkunud kõik, mis oli vana ja mõistnud, et teekond Hinge puhtuse rajal, kus sa puhtas valges lumes jätad endast jalajälgi ja vaatad tagasi igale enda poolt maha jäetud jalajäljele, mis oled oma rajal teinud, joonistub suures pildis kõrgemalt vaates välja sümbol ANKH.

Sel hetkel sa mõistad, et Y valikud on ühe pannkoogi kihi lõikes, aga T valikud on risti Y valikutega ja suunatud vertikaali, mööda Kosmilise Puu keset edasi!”

Kui kõik tuleb valgusesse, surevad varjud, mis on sind jälitanud. Valguses pole varjudele ruumi!

Unenägemisteni

Tean, et inimestele meeldib mõelda, et nad on oma elu juhid, aga unenägemises ettenähtud asjad/olukorrad on seadnud selle mõtte kahtluse alla. Küsides kosmiliselt mõistuselt unenägemises, et kuidas mõista meie valikuvabadust elus juhtimise osas ja kui palju on elus asju ettemääratud, sain vastuseks korraliku koolitunni.

Huvitav on see, et unenägemise reaalsuse taustsüsteem muutub väga tihti “sobiva” kujundusega ruumiks, andes märku informatsiooni sisust, selle edastusest või vastuvõtmisest.

Kui minu unenägemises on kool/klass/auditoorium, siis on selge see, et olen õpilase rollis, kes kuulab “taevamannat”.

Kui minu unenägemises toimub tegevus haiglas/kiirabiautos vms kohas, mis seotud arstiabiga, on aeg terveneda või pöörata tähelepanu sellele.

Kui minu unenägemises on tegu loomaiaga, siis on see alati metafoor maailmast ja seal toimuvast, kus inimesed on võrdsustatud loomadega, kelle käitumuslik harjumus ei erine sugugi teistest imetajatest.

Samas, kui unenägemine leiab aset Hullumaja taga või ees, siis olen valmis enda elus olevateks suurteks, hulludeks ettevõtmisteks või pingeliseks olukorraks, kus vaja säilitada kaine mõistus ja terav taip, sest hullumaja on alati hullumaja, kus enamus on omamoodi hullud ja nende tegemised on kannustatud pisikesest hullumeelsuse sädemest.

Kui minu unenägemises on aga sümbolid X või Y, siis sõltub kontekstist. X inimese käes on lõpetatud tegevus aga Y on alati edasiminek, aga, kas läbi selle, et teed lahknevad või hoopis lähevad kokku, sõltub Y käes hoidmisest.

Unenägemises on palju pisidetaile, millel on alati väga suur tähendus kas siis asukohapõhiselt või just detaili mõistes.

Tulles tagasi püsitatud teema alguse juurde, toimus see õppetund klassis. Olin seal üksi, ruum oli valge, tahvel oli ka valge. Õpetajat ei olnud, aga oli hääl ja kõik tema häälega räägitavad asjad said kuju ja vormi valgel tahvlil skemaatiliselt.

“Teil kõigil on oma teekond, seda võib tähistada lineaarsena punktist A O-sse. See on maiselt tabatav ja lihtne mõista. Algus ja ots.

Aga see on kõigest sinu elu teekonna kesktelg. On olemas ka teekonna ääred. Suures plaanis on su teekond alati sirge ja punktist A punkti O aga nagu duaalsetele kaksikolenditele omane, kõigute lainetena polaarsuste vahel. Kord tõmbab üks pool, kord teine.

Isegi siis, kui sa mõtled, et teed oma valikuid, on need kõigest väikesed valikud, mis ei muuda sinu teekonda punktist A punkti O.

Kui sa oled oma hetkes ja elad teadvustatult, olles ärkvel oma reaalsuses, võid öelda alati, et oled oma rajal, oma õiges kohas ja punktis surmade vahelises ajas”.

See väljend “Surmadevahelises ajas” on väga kummaline ja mu teadvus jäi korraks sinna seisma. Sest me tavaliselt ei mõtle nii, et elu on surmade vaheline ala/aeg/hetk. Elu on elu. Aga see kui tahvli peal tekkis joonistatult rada ja teekond ja kõikumine (vaata pilti), mis oli ELUNA nn surmade vahelises alas, pani mind kuidagi teistmoodi tundma. Selles oli justkui mingi igatsus selle aja kohta või olemise vormi kohta, mis on elust väljaspool ja korraga tundus, et ELU siin on nagu mingi ajutine tegevus, mille peab ära kannatama ja siis on jälle tsill 

“Teie teekond Surmade vahelises alas on ettemääratud suures plaanis. Aga väikesi muutusi võite te ikka teha, valida kas teekond ühe või kahe jne vahel, mis suurt plaani ei mõjuta!” oli hääl resoluutne.

Teekonna lõpus on sinu Hingeteadvus täis kogemusi, elamusi, Olnut, mis on täidetud emotsioonide energiaga. Elu on nagu kosmilise Hingeteadvuse patarei laadimine ja samal ajal ka selle tühjenemine. See saab laetud täis ja kõik, mis tuleb Olnust kaasa, on sinu Hingeteadvuse jaoks alati parim.

Kui teadvus pole teinud oma elust kokkuvõtet Surmade vahelise ala elukastis, toimub kokkuvõtte tegemine maise teekonna 0 punkti hallis tsooni, ehk elu lõpus. Mõne jaoks toimub see kiirelt, mõne jaoks aeglasemalt. Seda võite võrrelda ka ajaga, mis on kui Suur selginemine, Elusettest“.

Iga Hingeteadvuse mänguruumiks jääb alati tema polaarsuskast, mille sees on kõike seda mida otsid ja kõike seda mida leiad. Isegi siis, kui sa midagi ei vali on see ka valik, sest otsustades mitte valida oled sa teinud valiku. Aga milline valik neist on tõeliselt sinu, on väga vale küsimus.

Kõik on üheaegselt sinu, mis sinuga toimub, sellepärast võta ELU surmade vahelises alas mitte polaarsuste vahelise kõikumisena, vaid ühe tervikliku vältimatu imelise teekonnana, mis on suurepildi võtmes sirgjoon, universumi gravitatsiooniväljas.

Unenägemisteni