Iga inimene on oma elus kogenud unehäireid, kus lakkamatu mõtete voog ei lõppe. Kas see on seotud tööga, suhtega või siis lihtsalt inimeste meelelise ja emotsionaalse üle mõtlemisega, mis tuleneb olukorrast riigis…, aga mõtted lihtsalt tulevad ja tulevad ja sul ei ole und….mis siis teha? Enne kui selle lahti räägin, põikan korraks meie alustalade juurde.

Elus on kõike! Sa pead lihtsalt seda aktsepteerima, et ainuke, kellele sa saad loota, oled sa ise. Mitte see SINA, kes sa loed siin ja praegu neid ridu, vaid sinu ajatu ja eludeülene HINGETEADVUS, kes kulgeb läbi põhjatu kõiksuse salvestades informatsiooni ja kogemusi.

Minu jutuajamisest teiste teadvustega on välja koorunud tõik, et eludeülesel mälul on väga oluline roll, sest igas elatud hetkes me identifitseerime ennast mälu kaudu.

Just! Need, kelle mälu piirdub selle eluga, idendifitseerivad ennast läbi selle elatud keha ja kogemuste. Need unenägijad ja astraalrändurid, kes on ligi pääsenud eludeülesele ”Pandoora laekale”, identifitseerivad ennast aga ajatu teadvusena, kellel on olnud palju rolle, palju nägusid, palju informatsiooni. See mälu annab oskused, anded, mõistmise ja suurema pildi nägemise võimaluse.

Mäletan iseenda pealt, et eludeüleste asjade lahtikoorumised olid justkui puuduvad keti lülilid teekonnast. Tore oli tõdeda, et minu sisemuses olnud soovid, meeldivused, tahtmised ja arusaamad, mis enne avaldusid kui mingite isiksuse loomuomadustena, olid aga just pärit eludeülesest teekonnast.

Võimalik, et paljud ei saa aru, mida mõtlesin viimase lausega, aga ma ei saanud aru, miks lapsena mulle meeldisid doogad, puukingad, viinamarjad, veinipeekrid, basseinid, sambad, miks nähes haakristi ja füürerit oli sees heldimus, miks viikingite sõjaretked, purjed ja sõjariistad ning rüütlite üllas käitumine ning aukoodeks olid olulised, miks ma armastan puid ja loomi, miks mõned loomad on minu jaoks erilised? Sest olen kogenud reaalsust erinevates teadvuslikes ja kehalistes vormides

Meis kõigis on eludeülene mälu, mis avaldub meis erinevate annete ja iseloomuomadustena. Meil kõigil on oma tee ka selles elus, kus võtame endaga kaasa ainult parimat.

Üks tuttav küsis, et miks on vajalik inimkonnale see SÕDA…või siis erioperatsioon? Selles on niipalju draamat, ülekohut, leina, muret jne. Jah, elu on täis draamat, eriti, kui sul puudub eludeülene mälu ja sa oled enda jaoks kitsendanud ära võimaluse olla ajatu hingeteadvus.

Kõik, mis elus juhtub, juhtub eesmärgiga. Seda teavad kõik need, kes on pääsenud surmast või keda on hoitud, et nende maine unenägu saaks jätkuda. Inimeste jaoks on need imed…inglite sekkumised, jumala abikäsi jne. Kõigel, mis siin juhtub, on oma eesmärk.

Ma toon ühe näite. Me omandame teadmisi, õpime töövõtteid, oskusi, lihvime ja täiendame neid oskusi kõiksugu tegemistes. Hobid, töö, teadmised, tehnikad jne. Kui me laiendame selle õppimise ja omandamise eludeüleseks, siis saame aru, et kõik kogetu, isegi, kui see tundub selle maise teadvuse jaoks ”kohutav”, on tegelikult vajalik ja oluline.

Ma tulen uuesti tagasi enda eludeüleste mälestuste juurde, millele olen saanud ligipääsu. Valdavalt on seal sees tõelist armastust, jäägitud truudust, sõprust, autunnet, kosmilist õiglust, erapooletust, mis suudab eraldada ego hingest. Nendes mälestustes on ka sõda, tegemisi, mida olen teinud, mida enam ei taha teha ei endale, ega teistele. Kui teadvusel on mälu, siis ta suudab enda jaoks selgeks saada, mida ta tahab, mida ta tegelikult tahab?

Hingeteadvus pürgib sinna, et ta võtab oma kogetud teekonnast ja kogemustest alati parima ja see parim sõelutakse välja just nimelt polaarses maailmas.

Selleks, et kogeda armastust, pead sa kogema elu ilma selleta. Selleks, et mõista rahu, pead sa olema sõdinud, selleks, et tunda erapooletust, pead sa olema läbi käinud erinevad pooled. Tänu polaarsusmie  ele omandab ajatu hingeteadvus alati parima ja ühel hetkel, mingu selleks kasvõi tuhandeid aastaid eluldeüleseid kogemusi, aga lõpuks jõuab iga üks selleni, et kõik temas olev tühjus on täidetud TEADMISEGA suurest pildist ja tõest.

Mida piiratum on inimese mälu, seda rohkem tasakaalutust temas on, sest teadmatus põhjustab ebakindlust. Ebakindlus kõhklust ja oletusi, oletused aga ärritunud emotsionaalsust või elulist apaatsust. Oskus täita enda hing ja teadvus armastusega, on kõige olulisem oskus elus, SELLES ELUS. Seda õpime siin läbi erinevate keelte ja toimingute, sest osad suudavad selle omandada läbi kunsti, teised läbi arvude, kolmandad sõna ja puudutuste.

Kui elu ”sakib” ja sinu unenägu on häiritud ja sa ei saa und, sest ühekorraga on kõik üle pea kasvanud ja sa ei suuda olla enam ühenduses oma tõelise minaga, on aeg avastada see tee uuesti.

Selleks, et uinuda ja lasta enda teadvusel viia ennast unenäomaailma, sulge silmad ja märka enda teadvuses seda rohelist udu, mis tekib sinu teadvuse ekraanile. Kui hakkad seda jälgima, märkad, et see udu liigub. On heledamaid laike ja tumedamaid. On  sähvatusi ja välku. Ära lase ennast häirida. See, mida sa näed, ei ole kujutelm, vaid roheline udu on nagu vesi/aine/ollus, mis kannab meie teadvust ärkvelolekumaailmast unenäomaailma.

Kui sa hakkad jälgima erineva tonaalsusega laike, kooruvad sealt välja unenäod. Kui sa heidad neile vilksamisi oma teadvusega pilke, on sul võimalik jõuda läbi rohelise udu teisele poole ja unenägemises teadlikult üles ärgata.

Olen ise nii teinud korduvalt ja selline tegevus võimaldab sul ületada ajastud ja astuda oma enda teadvuse mällu erinevates vormides.

Unenägemise maailm on ustega platvorm sinu ajatusse ja eludeülesesse minasse.

Head teekonda!