Olles ise terve oma teadliku elu olnud unenägija ja avastanud seda maailma risti-rästi nii horisontaalis kui ka vertikaalis, ei saa ma üle ega ümber teemast, kuidas seal kogetu võib sind mõjutada maiselt.

Väga paljude loodusrahvaste jaoks on unenägu ja unenägemine tõeline reaalsus ja siin meie maine elu, unenägu. Ma ei ole pidanud seda endale tõestama, sest tõesti võid sa unenägijana elada mitut elu korraga ja milline neist on tõelisem ja reaalsem, on vahest raske vahet teha. Eriti, kui mängus on kõik sinu tajud, lõhnad, värvid, tunded kui ka avatud alateadvus ja elude ülesed mälestused.

Nii võib unenägija leida ennast olukorras, kus ta avastab, et paralleelselt selle eluga tuleb jõuliselt esile maailm, kus seal olnud inimesed ja teie vahel toimunu hakkab mõjutama inimsuhteid, rebides ennast välja unenäo reaalsusest.

Universumis on tehtud asjad nii, et ikka ja jälle me oleme rotatsioonis ja puutume kokku läbi elude ikka ja jälle samade teadvustega ja hingedega, kellega on maises reaalsuses jäänud asjad kuhugi pooleli. Kas tegu on surma toimel toimunud lahutusega või siis sellel ajal olnud endapoolsete vaikutega, seda teate vaid teie, aga selge on see, et kui asjad jäävad pooleli, tuleb alati algus ja ots kokku viia.

See on üks kirjutamata Universumi reegel. Igal asjal on algus ja igal asjal on ots ja selleks, et lõpetada pidev saatuserattal keerlemine, on vaja algus ja ots kokku viia.

Enda kogemusest tean, et osad igivanad hinged, kellega korduvalt olen siin reaalsuses oma hetki jaganud, saavad osad neist lähedasemaks ja nii tekivad eludeüleselt sidemed, mis maises plaanis tekitavad alati vastastikust tõmmet või tõuget.

Kui sa koged unes või unenägemises olukorda, kus sulle meenuvad need Hinged ja Teadvused, kellega oled jaganud armastust või elu, või käinud külg-külje kõrval ühte pikka südamega rada või siis olete õõtsunud koos Ürgse ookeani põhjas roosade pärlitena pärlikarpide vormis teadvusena, on selliste asjade ja mälestuste energia alati meeletult tugeva intensiivsusega. Olles ise seda korduvalt läbi elanud, on minus tekkinud arusaam, et ega põhjusega ei mäleta me kõike olnut, sest teate…inimestel on selles elus probleeme kuhjaga ja kui nüüd sinna juurde lasta Pandoora laekast lahti ka eludeülesed energiad, võib see nõrga teadlikkuse juures viia sind eksiteele, mida mööda käid ära ühe ringi ja oled alguses tagasi. Jah, sa kaotad aega, tehes veel ühe ringi, aga kui sa sealt ringilt naased uute mõistmiste ja uute teadmistega ja oled suutnud sulgeda uksed või avada uued väravad, siis ei ole see trahviring, vaid VÕIMALUSTE ring!

Kui inimene pole teadlik unenägija, hakkavad eludeülesed lõpetamata suhted (mis iganes polaarsuses need ka ei väljendu) unenägudes korduma. Nii võid sa märgata, et sinu unedes on Tema, keda sa ei tunne ega tea, aga kui te olete koos, sa tajud hommikul ärgates, et see kõik on olnud, see on päriselt olnud, aga sa ei mäleta, millal ja kus?

Eludeülesed lõpetamata suhted, kus kahel teadvusel on üksteise valduses teineteise energiat, mõjuvad alati väga suurte äärmustena. Meeletu tõmme või meeletu eemale tõukamine, mis võib vallanda konfliktid või sõja või siis hoopis rahu, kus kaks teadvust lepivad kokku ja andestavad üksteisele kõik need eludeülesed asjad, mis on jäänud ripakile ja nii saavad algus ja ots kokku. Ring on suletud.

Unenägijad võivad aga kogeda eludeüleselt lõpetamata asju väga teravalt ja ülevõimendatult ühistes koosnägemistes, kus ühes ja samas öös näevad inimesed und üksteisest, olnud asjadest, ütlemata sõnadest või väljendamata tunnetest ja hommikul ärgates on nad selle lummuses, sest see kõik ületab maise rutiini. Kui seda on kaua ja palju, võib juhtuda nii, et unenägija hakkab elama enda sees paralleelmaailma elu ja enam ei anna endale aru, mis on päris, mis tõeline, milline tunne on see õige ja parim või KÕIGE PARIM (kaks ülivõrret on taotluslik kirjavigade otsijale).

Inimhinged on nii loodud, et me järgneme Armastusele ja tunnetele, sest Hing (eludeülene) koosneb valdavas enamuses nendest. Enda kogemuse baasil võin veel öelda, et ma kannan endaga kaasas ka mitte ainult armastust, vaid ka kunagi teistele tehtud ülekohut, viha jms. See pole mitte sellepärast, et ma ei saa sellest lahti, vaid see on olnud minu Hingeteadvuse teadlik valik, et ma teaks ja omaks kogemust, mille juurde ma enam taha kunagi tagasi pöörduda.

Kui olin laps, vaatasin ma oma vanemate suhteid ja mõtlesin valjult, öeldes lubaduse: „Kui mina suur olen, siis ma ei tee oma lastele kunagi nii, nagu minu vanemad on mulle teinud.“ Ja nii on sarnased mõttekujundid ja lubadused saatnud mind läbi elu.

Kus kohast see tuleb? Kõik Jõuga asjad/elumaagia tuleb sinu Hingest, sest sa tead, et kui sa oled läbinud mingi südamega raja lõigu ja omandanud vajaliku teadlikkuse, ei pea sa sinna rajale uuesti ja uuesti eksima. Kui just ise ei taha. Universum ei keela meid, kui tahame korrata mingit etappi oma elus, sest kõik on lubatud, aga kui sa esitad endale küsimuse, mis on selle kordamise või kogemise eesmärk ja kui sa ei saa sellele selget vastust või sul puudub suure pildi nägemise võime, on targem lasta elul minna nii, nagu see läheb ja mitte eksida ära oma eelmistesse eludesse.

Minevik ja tulevik on oleviku paralleelmaailmad ja unenägemisest viivad sinna uksed. Need ei ole suletud, leia vaid üles. Küsimus on aga selles, et sellest ukses sisse astudes ole valmis, et astud energiamaailma, avades enda hinges tohutu energeetilise potentsiaaliga eludeülesed mälestused, mis võivad sinu maise teadvusega mängida „ühe suure kosmilise male“.

Olen näinud selle raja läbi käinud inimestega toimuvat, iga üks ei ole tugev ja ei saa hakkama. Mõni üritab siit ilmast lahkuda, mõni jääb kinni kahe maailma vahele. Mõni tuleb tagasi tugevamana kui varem, sest tema Hingeteadvuse reeglistik on paigas ja see on lihtsalt üks kogemus uuesti läbi elatuna.

Minult on küsitud, et mis on Unenägemise eesmärk, kuna seal võib ju teha kõike? Aus vastus on, et ma ei tea, mis on ühe või teise inimese eesmärk siin elus, aga tean, et kui mina võtsin selle raja ette, oli eesmärgiks anda tagasi kõik see, mis ei kuulu mulle ja võtta tagasi kõik see, mis on minu oma, saades iseendaks, saades tõeliselt vabaks, kus kõik asjad sinu eludeüleses HINGES on alustatult lõpetatud.

Ja kui sa seda suudad teha, tea, et sellest hetkest alates ei ole sul kellegi ees hingelisi-karmalisi kohustusi ja sa ei ela enda sees enam läbi teise teadvuse maiseid või astraalseid toimetusi.

Me kõik oleme vabad tulema, minema või jääma, aga sellisel juhul on see meie vaba tahe ja valik, mitte eludeülene kohustus lubaduse näol, mis hingedevahelistest sidemetest köidetud.

Iga päev on uus päev! Iga elu on uus elu! Iga uus vorm on sinu uus reaalsus. Vana võib mäletada, aga mitte lasta sellest ennast mõjutada!

Unenägemisteni.