Unenägude ja ärkveloleku vahepeal on olemas nn hea must tühjuse ruum, kus tulevad head visioonid ja mõtted ja milles võib kirjutada raamatutele peatükke.

Täna varahommikul lahkasin ma seal äärmuslikku fatalisimi ja minu teadvuses rullus lahti pilt, kus kogu inimese elu oli joonistatud mustades kontuurides, figuurides, tegevustes.See kord oli minu esimese ise hääl, kes ütles:” Elu sisu on nagu must-valge varasemalt ettemääratud pilt. Sinu valida on, millise värviga sa need värvid. Kontuurid jäävad ikka samaks.

Mõtiskledes unenägude ja unenägemiste üle, kus ühes taustsüsteemis kohtuvad süda, hing, teadvus (esimese Ise) , mõistad, et väga raske on vahest elada nii, et sa ühte või teist või siis kõiki kolme ei kahjustaks. Alljärgnevalt mõistujutt samal teemal.

Tühjusele järgneb vaikus. Nüüd kuuled sa oma südant. Tema häält. Vait, süda, tahan vaikust! Süda jäi vait aga miski ikka tegi häält sinu sees, helisedes. Südame vaikides sai kuuldavaks hing . Vaiki hing, ma tahan vaikust!

Hing vaikis vaikuses, mis tundus lõpmatu. Möödus aeg, süda vaikis, hing vaikis. Justkui oleks mõlemad üksteise peale solvunud. Siis ütles hing. Aitab vaikusest ma tahan kuulda südame häält! Süda tegi tuks. Hing pööras ennast kehas silmadega südame poole ja ütles . Ma armastan sind, sest sa oled kõige südamlikum keda ma tean. Süda sirutas oma loited hingele ja ütles. Sina jälle kõige hingelisem keda eales olen tundnud.

Kas vaikusest aitab? Küsisin mina. Kes sa veel oled? Küsisid hing ja süda üheskoos.Ma olen see, kes tegi südamele ja hingele haiget, väga, väga. Ma olen teadmatu teadvus, kes ei tea midagi sinust süda ega sinust hing.

Pole hullu, vastasid süda ja hing, kuniks on elu võime sind aidata mõista, mis on mis! Peamine, et mõistsid lõpuks, kui olid teadmatu ja eksinud.

Unenägemisteni

Olles ise terve oma teadliku elu olnud unenägija ja avastanud seda maailma risti-rästi nii horisontaalis kui ka vertikaalis, ei saa ma üle ega ümber teemast, kuidas seal kogetu võib sind mõjutada maiselt.

Väga paljude loodusrahvaste jaoks on unenägu ja unenägemine tõeline reaalsus ja siin meie maine elu, unenägu. Ma ei ole pidanud seda endale tõestama, sest tõesti võid sa unenägijana elada mitut elu korraga ja milline neist on tõelisem ja reaalsem, on vahest raske vahet teha. Eriti, kui mängus on kõik sinu tajud, lõhnad, värvid, tunded kui ka avatud alateadvus ja elude ülesed mälestused.

Nii võib unenägija leida ennast olukorras, kus ta avastab, et paralleelselt selle eluga tuleb jõuliselt esile maailm, kus seal olnud inimesed ja teie vahel toimunu hakkab mõjutama inimsuhteid, rebides ennast välja unenäo reaalsusest.

Universumis on tehtud asjad nii, et ikka ja jälle me oleme rotatsioonis ja puutume kokku läbi elude ikka ja jälle samade teadvustega ja hingedega, kellega on maises reaalsuses jäänud asjad kuhugi pooleli. Kas tegu on surma toimel toimunud lahutusega või siis sellel ajal olnud endapoolsete vaikutega, seda teate vaid teie, aga selge on see, et kui asjad jäävad pooleli, tuleb alati algus ja ots kokku viia.

See on üks kirjutamata Universumi reegel. Igal asjal on algus ja igal asjal on ots ja selleks, et lõpetada pidev saatuserattal keerlemine, on vaja algus ja ots kokku viia.

Enda kogemusest tean, et osad igivanad hinged, kellega korduvalt olen siin reaalsuses oma hetki jaganud, saavad osad neist lähedasemaks ja nii tekivad eludeüleselt sidemed, mis maises plaanis tekitavad alati vastastikust tõmmet või tõuget.

Kui sa koged unes või unenägemises olukorda, kus sulle meenuvad need Hinged ja Teadvused, kellega oled jaganud armastust või elu, või käinud külg-külje kõrval ühte pikka südamega rada või siis olete õõtsunud koos Ürgse ookeani põhjas roosade pärlitena pärlikarpide vormis teadvusena, on selliste asjade ja mälestuste energia alati meeletult tugeva intensiivsusega. Olles ise seda korduvalt läbi elanud, on minus tekkinud arusaam, et ega põhjusega ei mäleta me kõike olnut, sest teate…inimestel on selles elus probleeme kuhjaga ja kui nüüd sinna juurde lasta Pandoora laekast lahti ka eludeülesed energiad, võib see nõrga teadlikkuse juures viia sind eksiteele, mida mööda käid ära ühe ringi ja oled alguses tagasi. Jah, sa kaotad aega, tehes veel ühe ringi, aga kui sa sealt ringilt naased uute mõistmiste ja uute teadmistega ja oled suutnud sulgeda uksed või avada uued väravad, siis ei ole see trahviring, vaid VÕIMALUSTE ring!

Kui inimene pole teadlik unenägija, hakkavad eludeülesed lõpetamata suhted (mis iganes polaarsuses need ka ei väljendu) unenägudes korduma. Nii võid sa märgata, et sinu unedes on Tema, keda sa ei tunne ega tea, aga kui te olete koos, sa tajud hommikul ärgates, et see kõik on olnud, see on päriselt olnud, aga sa ei mäleta, millal ja kus?

Eludeülesed lõpetamata suhted, kus kahel teadvusel on üksteise valduses teineteise energiat, mõjuvad alati väga suurte äärmustena. Meeletu tõmme või meeletu eemale tõukamine, mis võib vallanda konfliktid või sõja või siis hoopis rahu, kus kaks teadvust lepivad kokku ja andestavad üksteisele kõik need eludeülesed asjad, mis on jäänud ripakile ja nii saavad algus ja ots kokku. Ring on suletud.

Unenägijad võivad aga kogeda eludeüleselt lõpetamata asju väga teravalt ja ülevõimendatult ühistes koosnägemistes, kus ühes ja samas öös näevad inimesed und üksteisest, olnud asjadest, ütlemata sõnadest või väljendamata tunnetest ja hommikul ärgates on nad selle lummuses, sest see kõik ületab maise rutiini. Kui seda on kaua ja palju, võib juhtuda nii, et unenägija hakkab elama enda sees paralleelmaailma elu ja enam ei anna endale aru, mis on päris, mis tõeline, milline tunne on see õige ja parim või KÕIGE PARIM (kaks ülivõrret on taotluslik kirjavigade otsijale).

Inimhinged on nii loodud, et me järgneme Armastusele ja tunnetele, sest Hing (eludeülene) koosneb valdavas enamuses nendest. Enda kogemuse baasil võin veel öelda, et ma kannan endaga kaasas ka mitte ainult armastust, vaid ka kunagi teistele tehtud ülekohut, viha jms. See pole mitte sellepärast, et ma ei saa sellest lahti, vaid see on olnud minu Hingeteadvuse teadlik valik, et ma teaks ja omaks kogemust, mille juurde ma enam taha kunagi tagasi pöörduda.

Kui olin laps, vaatasin ma oma vanemate suhteid ja mõtlesin valjult, öeldes lubaduse: „Kui mina suur olen, siis ma ei tee oma lastele kunagi nii, nagu minu vanemad on mulle teinud.“ Ja nii on sarnased mõttekujundid ja lubadused saatnud mind läbi elu.

Kus kohast see tuleb? Kõik Jõuga asjad/elumaagia tuleb sinu Hingest, sest sa tead, et kui sa oled läbinud mingi südamega raja lõigu ja omandanud vajaliku teadlikkuse, ei pea sa sinna rajale uuesti ja uuesti eksima. Kui just ise ei taha. Universum ei keela meid, kui tahame korrata mingit etappi oma elus, sest kõik on lubatud, aga kui sa esitad endale küsimuse, mis on selle kordamise või kogemise eesmärk ja kui sa ei saa sellele selget vastust või sul puudub suure pildi nägemise võime, on targem lasta elul minna nii, nagu see läheb ja mitte eksida ära oma eelmistesse eludesse.

Minevik ja tulevik on oleviku paralleelmaailmad ja unenägemisest viivad sinna uksed. Need ei ole suletud, leia vaid üles. Küsimus on aga selles, et sellest ukses sisse astudes ole valmis, et astud energiamaailma, avades enda hinges tohutu energeetilise potentsiaaliga eludeülesed mälestused, mis võivad sinu maise teadvusega mängida „ühe suure kosmilise male“.

Olen näinud selle raja läbi käinud inimestega toimuvat, iga üks ei ole tugev ja ei saa hakkama. Mõni üritab siit ilmast lahkuda, mõni jääb kinni kahe maailma vahele. Mõni tuleb tagasi tugevamana kui varem, sest tema Hingeteadvuse reeglistik on paigas ja see on lihtsalt üks kogemus uuesti läbi elatuna.

Minult on küsitud, et mis on Unenägemise eesmärk, kuna seal võib ju teha kõike? Aus vastus on, et ma ei tea, mis on ühe või teise inimese eesmärk siin elus, aga tean, et kui mina võtsin selle raja ette, oli eesmärgiks anda tagasi kõik see, mis ei kuulu mulle ja võtta tagasi kõik see, mis on minu oma, saades iseendaks, saades tõeliselt vabaks, kus kõik asjad sinu eludeüleses HINGES on alustatult lõpetatud.

Ja kui sa seda suudad teha, tea, et sellest hetkest alates ei ole sul kellegi ees hingelisi-karmalisi kohustusi ja sa ei ela enda sees enam läbi teise teadvuse maiseid või astraalseid toimetusi.

Me kõik oleme vabad tulema, minema või jääma, aga sellisel juhul on see meie vaba tahe ja valik, mitte eludeülene kohustus lubaduse näol, mis hingedevahelistest sidemetest köidetud.

Iga päev on uus päev! Iga elu on uus elu! Iga uus vorm on sinu uus reaalsus. Vana võib mäletada, aga mitte lasta sellest ennast mõjutada!

Unenägemisteni.

Et saada sellest jutust osa, palun loe seda mitu korda ja püüa seda kindlasti visualiseerida, et mõista selles olevat sõnumit!

Taaskord on õnnestunud unenägemises mõtestada lahti üks võimas metafoor, mis ilmus mu teadvusesse täna öösel.

Ma tean, et inimmaailmas on kombeks teha oletusi, mõista kohut, süüdistada kõiges teisi, kui tegelikult oleks põhjus ja aeg endasse vaadata, sest reeglina on meie käivitajaks teemad, mida püüame enda eest peita.

Kõik sellised lahendamata probleemide kogumid kuhjuvad aegamööda meie nähtamatu Mina teadvusesse ja ühel hetkel enam ei mahu. Sinu ajatu eludeülene hing otsib väljapääsu.

On olemas väljendid: „Murtud süda. Mu süda on tuhandeks killuks jne.“

Enamus inimesi on oma maises elus kogenud murtud südame tunnet, mis iganes põhjusel see ka poleks tekkinud, aga kui see on tekkinud, ei ole see katastroof, vaid väga suur võimalus liikuda edasi uute teadmistega ja uute energiatega.

Täna öösel laius minu teadvuse ekraanil lahti järjekordne uue kirjutatava raamatu peatükk „Hingehoidja mälestused“, kus peategelasena ajatu Hingedehoidja on suures kivitornis, mis asub astraalmaastike avaruses ja selles tornis on aknate avauste asemel hingepeeglid/silmad, mille kaudu ta vaatab inimeste unenägusid, unenägemisi ja ka maiseid tegemisi. (ilmselt peab ikka õppima digitaalset kunsti, et antud metafoorsed nägemused luua ja tuua maisetele kõnnumaadele vaatamiseks).

Vaadates läbi ühe hingepeeglisilma nägi ta inimese unenäos situatsiooni, kus üks osapool ütleb teisele:“ Et sa kuradi siga murdsid mu südame ja purustasid selle tuhandeks tükiks…“

Samal hetkel seiskus unenäolavastus ja minu teine ise zoomis tardnud hetkes südamele, mille just äsja oli purustanud mõõgaga käsi, kasutades südame purustamiseks mõõga käepidet.

Süda oli kui värskelt rinnust välja rebitud ja lebas õhus nende kahe vahel, tuhandes killus. Tekkis mulje nagu oleks süda olnud punasest klaasist.

Käsi, mis seda tegi, oli jõuline. Mõõga käepidemes olid graveeringud ja punane rubiin, läbi mille kiirgas Kuu valgus ja valgustas murtud südame osasid, nii et neilt peegeldus vastu mingi lummuslik sära…

Minu teadvus hakkas mõtlema, et kuidas saab nendelt kildudelt midagi vastu särada…kui Teine Ise ütles: „Kaost on vaja selleks, et luua korda. Südamel on komme kõike võtta südamesse:kõiki emotsioone, tundeid, negatiivseid-positiivseid. Süda püüab mahutada kõike, ja nii saab süda ajapikku täis….Tead ju küll, kui süda on täis….siis on pimedus, viha, emotsionaalne tasakaalutus, kaos, hirm…siis hakkab süda värisema, sest ta enam ei suuda taluda, kannatada. Süda tahab saada vabaks!“

Teine ise juhtis veel tähelepanu murtud südame kildudele, kus sätendas midagi ja zoomis veelkord pildi sisse ja siis ma nägin. Murtud südame tükkide-kildude vahel olid väikesed pärlid, teemandid, mis sätendasid esimest korda kahvatult Kuu valguse kiirtes.

Teine Ise täpsustas: „Kui üks osapool murrab teise südame, on see tegevus alati Jõu aspektiga. Miks? Sest nagu sa näed, on kõige olulisem ja väärtuslikum seal sees vääriskivide näol. Need on need pärlid, kõige olulisemad ja väärtuslikumad kogumid, mis saadetakse eludeülesesse hinge teadvusesse ja mis saavad välja tulla valguse kätte alles siis, kui südame poolt salvestatud ja sinna kuhjunud mõttetu eluline ollus Jõu toimel kildudeks rebitakse. Selleks, et inimene jõuaks oma teadvusega mõistmiseni, tõeteradeni, suurusteni, mis panevad ta kasvama, on SEE antud hetkel ainuke lahendus. Jah, südamel on valus, aga süda on kõigest süda. Kui Hingehoidjal on valida, kas südame purustamine/murdmine või Hingeenergia kadu lakkamatus korduvate mustrite rägastikus, valib ta alati Hinge hoidmise.“

Samal hetkel tekkis kehasse, kus oli südame asemel tühimik, särav kollane ümar kiirgus, mis puudutas oma valguskiirtega südamekildude vahel olevaid vääriskive, imedes need endasse.

Minu teadvus läks korraks segadusse, sest ma ei saanud aru, kes siis purustas südame. Kas mõõgaga käsi või Hingehoidja? Teine Ise vastas: „Vahet pole, kelle käsi see oli, oluline on see, et kasutas saatuseoda! Inimesed ei teagi, et vahest on nende parem käsi Ingli käsi, vahest Hingehoidja käsi. Te kõik teostate tegevusi, milles kas on või ei ole Jõudu, aga nagu sa tead, ei kuulu saatuseoda inimeste tööriistade hulka.“

Ärkasin, kell on 4. Silme ees oli lahti rullunud uus metafooriline muinasjutt, millel otsisin pealkirja ja selleks sai: „Hingehoidja mälestused“

Unenägemisteni

Kui me ei leia unest väljapääsu ja eksleme unede maastikel võib unerändur kohata ennast olemas lõputus labiründis, kus iga avatav uks viib teda ruumi, kus on järgmised uksed. Tean et seda võrdsustatakse ka unenägijate poolt maiselt ummikus või väljapääsmatus olukorras olemisega, aga kõike ei pea 1:1-le alati võtma.

Unenäoruumide, eriti astraaltasandi labiründis ongi palju uksi, mis viivad erinevatesse kohtades universumis. Nii nagu ka viljaringid on portaalid on uksed portaalid.

Nii võivad need sind viia minevikku, tuleviku, iseenda koju või kuhu iganes su Teine Ise peab vajaikuks sind viia ja millele su tähelepanu juhtida.

Minu täna öine seiklus läbi uste viis mind vahetult enne ärkamist ruumi, mis meenutas minu töökohta. Kõik oli sarnane v.a mustriline kristallvaas laual, mis oli täis värskeid lõikelilli ja seal all oli suur valge paber, mille peal oli kirjas: ” Ela täna veel üks ilus ja õnnelik päev!”

See pani mind ärgates mõtlema….milline on üks ILUS ja ÕNNELIK päev. Millised on ühe ilusa ja õnneliku päeva tegemised, millisest energiast need peavad olema kantud? Millised on sellise päeva energiad ja sinu tegemised? Kas selline sõnum on märk, et sõnal “täna” olev rõhk tähendab, et homme ei ole enam ilus ja õnnelik?

Äkki peaks iga päeva elama nii, et päeva oleks täis ilu ja õnne?

Mis teeb inimese õnnelikuks? Mis on ILU? Kas selle sõnumi kuvamine töölaual tähendab, et pean sellega tegelema jne?

Aga siiski tänud ette sulle Suur Universum, kes sa hoolitsed nende sõnumite eest ja tuletad meelde, et lihtsuse peitub võlu ja ILU ning enese lahustumises universumi piirideni, ÕNN, kui sa oled kohal.

Unenägemisteni siin ja sealpool piiri!

Mäletan, kui noorukina sai õhtul magama minnes soovitud näha und, mis näitaks mulle suunda või majakana valgust ja see öö ärkasin ma üles oma teadvusega ning sõitsin paadiga pilvede vahel taevas. Pilvede vahelt kõrgus välja katedraal värvilise mosaiigist avadega. Sõudsin läbi pilvede otse katedraali ja seal oli Jumal. Mitte inimese kujuna, vaid valgusosakestena, mis kuldasid ja sätendasid valguskiirtes.

Eile öösel meenutasin enne magama jäämist seda hetke ja unenägu viis mind situatsiooni, kus elasin planeedil MAA ja mind hakkas jälitama saatan. See oli tüütu, isegi väga. Lendasin ta eest ära erinevatesse taevastesse, lugesin veel, et taevas1, taevas 2, taevas3. Igas tasandis sain olla natuke aega rahulikult, kui ta tuli järgi.

Lendasin järgmisesse taevasse ja lõpuks, kui olin kõige viimases, kõige kõrgemal, lootes, et saatan ei tule tüütama…ta jõudis ka sinna.

Esitasin Universumile taotlus-küsimuse, et kuidas saada saatanast rahu. Kui äkki Universum vastas häälega. „Lahusta ennast kõiksuseks!“

Samal hetkel ma teadsin, mida ma tegema pean ja tegin seda, muutudes väikesteks valguse osakesteks, mis sätendasid-kuldasid kosmilises öös tähetaevas.

Saatan jõudis kohale ja otsis taga mind…kujuna, inimesena…aga ta läbis mind nagu inimesed läbivad udupilve. Olin nii laiali laotunud, et tundsin teda üle taeva ennast läbimas, aga ta ei hoomanud, et see olen mina, sest ta otsis kuju-objekti.

Lihtne…oli mu mõte, geniaalne. Antud selge unenäo nägemus viis mind mõttele, et ka inimesed otsivad taga jumalat…kujuna….objektina…aga me ei hooma, et ta on kõik kõiksuses, nagu ma ise, olin peidus kõik-kõigena saatana eest.

Kokkuvõtted enda elust on sama oluline, kui kokkuvõtted unenägudest. Tänase seisuga on hea hetk teha kokkuvõte, mida meil on unenägemisest õppida inimesena olles siin ja praegu.

1. Püsivus.

Jah, Püsivus on oluline märksõna, mis õpetab tasakaalukust ja oskust võtma enda ja oluliste asjade jaoks aega. Olles püsiv ja tehes süstemaatiliselt oma unenäopäevikusse sissekandeid, harjutad sa märkamatult püsivust, mis on väga oluline. Unenägija, kes kogeb kirkaid unesid või unes teadvustatud hetki, õpib selle läbi oma kiirelt tormavat meelt püsivalt paigal hoidma. See on vajalik selleks, et kiires unenägemises enda meel Jõu ja taotlusega paigal hoida, et tungida asja olemusse, või omandanda mingeid vaimseid oskusi unenägemise keskkonnas. Lisaks tuleb püsivus elus kasuks, sest nii ei loobu sa kergesti endale püstitatud eesmärkidest ja viid/lood oma elu, koostöös Universumiga.

2. Tasakaalukus.

Iga unenägija saab oma elus, unes ja unenägemistes osa sündmustest, mis võivad viia ta äärmustesse ja teha tasakaalutuks. Tasakaal on üks peamisi inimeseks olemise elukunsti saladusi. Ma tean, et inimesed ei taha võtta maailma must-valgelt, aga unenägemises näidati mulle selgelt tasakaalu printsiipi, millest energiamaailm lähtub. Kui kaal on tasakaalus, on kõik sinu Hingeteadvuse keskme ümber tasakaalus. Kui kaal hakkab kalduma…kaldub ka meie energeetika vastvalt ühte või teise äärmusesse. Iga üks meist vahest puutub kokku Jõuga, mis meid lükkab tõmbab. Samasuguse efektiga mõjuvad meile ka lähedased, keda armastame ja kellest hoolime ning kõik nendega toimuv. Hingekeskmes on kõige suurem gravitatsioon, mis hoiab sinu ümber oleva energia suurepärases/korrapärases vormis. Tasakaalutus, aga toimib vastupidiselt. Kosmilise Jõu nõuanne oli unenägemises, et isegi siis, kui sind lükatakse-tõugatakse hetkeks tasakaalust välja, tule koheselt tagasi endasse! Maiselt tähendab see seda, et kui sa oled elanud läbi vapustuse või olukorras, mis sind paiskas endast välja, toetu enda sisemisele Jõule, sellel, kes sa oled. See, mis on sinu jaoks tähtis! See, mis teeb sinust sinu! Olles ise tugev ja tasakaalus, on sind ümbritsev maailma ka seda. Märkad seda pisiasjades, aga kõige paremad indkaatorid on suhted loomadega. Tasakaalus inimesel on “inglitiivad”

3. Selgeltnägemine.

Ühes unenägemises tegi mu Teine Ise mulle nalja, et sul on kaks varianti. Kas näha uduselt või selgelt. Ühel juhul oled sa selgeltnägija teisel juhul uduseltnägija  Unenägemise maastikul on võimalik harjutada ettenägemise ja selgeltnägemise kunsti. Kui sa hakkad enda sisemuses taotlema tõde, et näha asju nii nagu nad on, ilmub see ka sinu unenägemisse. Sa hakkad nägema kõike seda, mida muidu ei märka. Küsimus pole mitte selles, et me ei näeks, vaid selleks, et meie teadvus ei fokuseeri Tõde, kuna me pole seda oma sisemuses sellisel kujul taotlenud. Olukordade ja inimeste olemuse varjatud poole märkamine tuleb elus kasuks. Sul piisab ühes pilgust, et märgata olulisi detaile. See säästab sinus hulga aega ja Jõudu, panustamaks oma energiat sinna, kus seda ei oodata ning samuti aitab see vältida suhteid, mis osutuvad kurnavaks. Päeva lõpuks ja ka elu lõpuks on kõik kas liidetav või lahutatav 

Selgeltnägemine unes tuleviku võtmes, aitab sul ette valmistuda südmuste suhtes, mis võivad olla liiga suure tasakaalutuse põhjustajaks. Eriti tuleb seda ette seotud armastuses, kus ühe osapoole surm või kaotamine võib lasta minna kaduma väga suurel osal hingeenergial. Olen oma elus kohanud juhtumeid, kus Universum pidades silmas Eludeülest Hingeteadvust, koristab siit maailmast ära inimese, kuna eelolevad sündmused on suurema kahjuga, kui kasuga. Maises mõttes siia jääjatele traagika…aga Universumi silmis ainuõige lahend.

4. Armastus

Me õpime mitte ainult siin elus ARMASTUST, vaid eludeüleselt. Unenägijana, kelle on olnud võimalik osa saada Universumi ehituslikust konstrutksioonist, võin öelda “ette spoilides”, et vastust tundele Tingimusteta Armastuses (sellisena nagu see tõeliselt on) võid sa kogeda Kosmilisepuu ladvas, kui vaatad ülevalt alla eludeülesele teekonnale ja kogumile, mida oled endasse lasknud.

Tingimusteta armastuses ei ole kohta armukadedusel, vihal ja ei millelgi muul. Seda ei kõiguta ükski elujuhtum, inimese meelemuutus ega ükskõik, mis emotsioon. Need, kes astuvad paati, kus armstusest vihkamiseni on üks samm, ei ole kunagi tundnud armastust nii, nagu Universum on selle loonud.

Unenäomaailm annab meile võimaluse armastust kombata ja õppida seda tunnetama läbi subjektiivse maailmapildi ja inimteadvuse mõistuserägastiku kaudu. Armastust ei ole kunagi liiga palju, see on meie univerusmi osas väga suures vähemuses, aga see on sinu teha, et seda oleks igas elatud hetkes rohkem!

5. Oskus taotleda-soovida

Meil kõigil on elatud elude kogemustena hulgaliselt andeid, aga sellel pole tegelikult piire, mida võime osata. Ma olin lapsena väga suur sosssepp…sõna otses mõttes. Kõik enda tööõpetuse hinded sain neljad-viied ainult sellepärast, et viisin õpetajale ema tööjuurest ülejäänud värvijääke ja vineeri  Ühel päeval vaatasin ma filmi “Tuultepesa”, kus sakssõdur valmistab lapsele hälli. Läksin sel õhtul magama ja ütlesin silmad kinni pools unes üles Universumisse, et ma tahan, et ma oskaks ka asju teha, et ma ei lõhkus tööriistu ja ei raiskaks arutult materjali…

Teine asi, mis ma Universumilt palusin unes, oli võime ravida teisi. Kuna ma olin elanud lapsest saati hirmus, et ema igapäev sureb ära…

Olen palunud, just nimelt palunud näha Uninversumi ehitust, kohtuda meie Universumile alguse pannud Jõuga, armastust, kohtuda siit läinud, ent armsate hingedega. Olen palunud oskusi unes, et ma oskaks pilli mängida või õppida 2 häält laulma. Olen palunud, et saaksin kirjutada raamatu või leiaks üles oma tõelise teise poole.

Mis iganes sa palud hinge siiruses ja avatud südamega, taandades ära endast isekuse ja kõik madaldavad vibratsioonid, täituvad need. Mõned väga kiirelt, mõned väikese viitega. Oskus taotleda-soovida ja see kuidas Universum neile vastab kas unes või ilmsi, aitavad sul kogeda ja luua, midagi, millel on väärtus.

Kuniks on elu, on alati lootus ja võimalus õppida oskusi ja kogeda asju, mida pole varem teinud, või mis on ammu unustatud tarkused.

6. Loobumine

Varem või hiljem me puutume kokku loobumisega. Saad kõik millest loobud, ei kehti alati  sest loobumise jaoks on universumil oma valem, mida võetakse arvesse. See, et sa loobud oma rahast, või firma osalusest ei tähenda seda, et sa saad pärast rohkem, kui suurususest, millest loobusid. Või kui inimene loobub sellepärast, et teades valemit, saad kõik millest loobud, käitub ta nii, et seda saada…see ei toimi. Sa saad kõik, kui oskad loobuda loobumiseta! Nii öeldi mulle unenägemises. Pigem ei ole küsimus loobumises, vaid lahti laskmises ja universumi ja enese usaldamises, aga see saab toimud läbi armastuse või eneseohverduse. Sa ei saa enne midagi, kui pole õppinud andma, ilma tasu ootamata. Õppida loobumist ja lahti laskmist kaotamata armastust, see annab sulle võimaluse saada oma ellu, see, millest sa lahti lasksid ja loobusid!

Kui sa lased minna kõigel, mis pole sinu k.a sinu keha, jääb järele vaid ajatu Hingeteadvus, kes koosneb Armastusest. Sellepärast on armastus sinu olemise alustala, kese, keskpunkt, sest omades gravitatsiooni seob see sinu ümber kõik selle, mis on samuti armastus. Ja kui selleks on töö, ese, inimene, teadmised, see tuleb kõik sinu olemise hetke.

7. Teadvuse teadlikkus

Unenägemises on võimalik õppida tulema ärkvele ja ärkama üles oma maisest unest. Tiibetijoogid praktiseerivad seda ärkveolemise kunsti selleks, et ühel hetkel, kui saabub keha surm, siis vahetult enne surma lähed sa oma teadvusega unenägemisse ja kannad ennast sinna, kus on sinu järgmine tõeline kodu. Üks teadvustatud ärkvelolekuhetk on tõeline valgussähvatus pimeduses. Kõik, mis on meie elus ja tuleb meie ellu on otseselt piiratud teadvuse teadlikkusega. Tõde on piiratud teadvuse teadlikkusega, öeldi mulle kosmilises öös!

Püsivust, tasakaalu, selgeltnägemist/unenägemist, armastust, taotlemist, loobumist loobumiseta ja teadlikkust ja me kohtume kõik ksomilisepuu ladvas, lõputus tähesäras!

Mind on alati paelunud unenägemises kosmiliste mõõtmetega asjad. Üheks osaks sellest on näha inimeste sisse ja taha, kellest meil ei ole muidu aimugi.

Siis, kui Vladimir Putin tuli võimule, esitasin ma taotluse näha, kellega on tegu?

Selles unenägemises seisin ma äkki vanaaegse Peeter Esimese merekindluse raudteetammil ja sellel oleval raudteel oli suur vanaaegne must ja roostes auruvedru, mis kogus jõudu, et hakata liikuma. Veduri ees osas säras suur punane viisnurk ja vedurijuhiks oli V. Putin. Vaatasin veduri sõidu suunas ja raudtee viis otse taamal paistva kirikuni.

Oli pühapäeva hommik ja rahvas, tema rahvas läks kirikusse mööda raudteed. Äkki tõmbas V.P käsipiduri maha ja vedur sööstis kiirendades rahvamassi…

Lendas liha, tükke, jäsemeid. V.P vaatas rõõmsalt veduri aknast välja ja inimjäänuste pritsmed olid märgata tema näol.

Vaatasin, et see on üheotsa reis..nii inimestele, kui ka temale, sest raudtee lõppes kiriku juures surnuaial.

Ärkasin üles, kirjutasin nähtu üles ja mõtlesin…et huvitav… mees, kes lihtsalt sõidab oma rahvast üle, nii et lihatükke lendab…

Kui hingeteadvus ei ole kogenud armastust on ta suuteline alati algatama sõdasid: Lõputu sõdimine on märk sellest, et süda pole rahus. Kui süda pole rahus, on inimese sees lõputu rahutus.

Kui hingeteadvus kogeb oma eludes armastust, ei ole tema sees sõda, ei enda ega teiste vastu. Sellise Hingeteadvuse sees on armastus ja mõistmine. Puuduvad hinnangud ja oletused.

Isegi siis, kui armastuses oleva inimesega käitutakse halvasti, ülekohtuselt, ei jäta Armastus teda kunagi maha. See on temas ja jääb temasse, sest tõelise armastusega kaasneb alati Andestus, sest see on Universumi reegel, nagu mulle öeldi unenägemises.

Me kõik oleme rajal, südamega rajal. Mõni on selle rajal teadlikumalt kui teine, mõni suurema südamega, kui teine. Mõni alles otsib oma südamega rajalt oma südant.

Kes leiab tee oma südameni, selle ees on avatud ka hingeteadvuse väravad. Kes leiab tee oma hinge, see mõistab, et selles on teadlik armastus läbi kõikide teekondade, mida oled kogenud.

Kus iganes on armastus, seal ei ole ruumi enam millelegi muule, kui ainult teadlikule armastusele, mis väljendub kõikide elusolendite ja teadvuste suhtes ühtemoodi, hoolivas käitumises, abistamises, mõistmises, tundmises, empaatias, kaastundes, rõõmus!

Unenägemisteni!